Süsteemne pereteraapia

Pereteraapia aitab peredel, paaridel ja üksikisikutel märgata korduvaid suhte- ja käitumismustreid ning leida paremaid viise edasi liikumiseks. Teraapias ei otsi me süüdlast, vaid viisi, kuidas lahendada mure, mis on teraapiasse pöörduma pannud ja kuidas tulevikus sarnaseid probleeme teadlikumalt ennetada.

Osutan pereteraapia praktikat peredele, paaridele ja individuaalset tuge otsivatele inimestele Tallinnas ja üle interneti. Töötan eesti ja inglise keeles, toetava keelena saan kasutada soome keelt. Minu väljaõppe ja varasema töökogemuse kohta saad rohkem lugeda minu tutvustusest.

Taavi Jakobson - pereteraapia kabinetis

Pereteraapia võib olla abiks näiteks:

  • paarisuhte konfliktide või suhtlemisraskuste korral
  • lahkumineku või suurte peremuutuste ajal (näiteks lapse sünd või kodust välja kolimine)
  • kärgpere eluga kohanemise raskuste korral (näiteks konfliktid laste ja kärgvanema vahel)
  • individuaalse sisemise segaduse või korduvate suhtemustrite mõistmisel
  • täiskasvanul oma vanematega suhete normaliseerimisel

Teraapias loome turvalise ja konfidentsiaalse ruumi, kus saab rahulikult vaadata otsa ka keerukatele teemadele. Eesmärk on suurem selgus, parem kontakt ja praktilised muutused igapäevaelus. Esimeseks kohtumiseks ei pea olema valmis sõnastatud „õiget probleemi“ — alustame sellest, mis kõige rohkem elu segab.

Töö toimub harilikult kogu perega, paarina või individuaalselt. Mõnikord ka teistes kooslustes, näiteks kärgpere erinevate liikmetega, täiskasvanu koos vanematega või täiskasvanud õdede-vendadega. Kohtumiste arv ja sagedus sõltuvad teraapia vajadusest ja eesmärgist. Mõnikord piisab mõnest kohtumisest selguse loomiseks, teinekord on vajalik pikem protsess.

Pereteraapia ei tähenda, et keegi on „katki“. See on võimalus peatuda, mõista ja kujundada oma elu ja suhteid teadlikumalt.

Terapeudil ei ole valmis vastuseid ja kohe kindlasti ei ole kusagil olemas kõigile sobivaid universaalseid lahendusi igale probleemile. Iga klient, iga paarisuhe, iga pere on unikaalne, niisamuti nende probleemid. Pereterapeudina usun, et igas peres ja igas inimeses on olemas ressursid raskustest läbi tulla. Teraapia aitab need nähtavale tuua ja teadlikumalt rakendada nii, et saaksite tulevikus võimalikult iseseisvalt toime elus paratamatult tekkivate raskustega.

Päris tihti olen kohanud seda, et perekonna probleemid kanduvad edasi tööle ja – eriti just ettevõtjate ning juhtide puhul – tugevalt ka vastupidi. Seetõttu olen neile, kes on oma (pere)elu „tööle ohverdanud“, pannud kokku võimaluse käsitleda era- ja tööelu tervikuna.

Iga muutus algab hetkest, mil otsustame vaadata ausalt otsa sellele, kus oma elus oleme. Kui soovite alustada pereteraapiat või tulla individuaalnõustamisele, võtke ühendust ning lepime kokku esmase kohtumise. Enamasti on nii, et mida varem alustada, seda lihtsam on vajalikke muutusi läbi viia.

Praktilised teemad

Vastu võtan aadressil Koidu 18 Tallinnas. Töötan ka üle interneti. Kuna samas ruumis viibimine teeb suhtlemise oluliselt rikkamaks, eelistan vähemalt esimest korda paaride ja peredega kohtuda kabinetis.

Pereteraapia kabinet Koidu 18-s Tallinnas

Konfidentsiaalsus ja terapeudieetika

Kõik teraapias käsitletav on konfidentsiaalne. Ilma eelneva kokkuleppeta ei jaga ma infot kolmandatele isikutele ega kinnita teraapias osalemist. Kui me juhuslikult mingis seltskonnas kohtume, siis ma kliendi konfidentsiaalsuse huvides ei näita välja, et teda tunnen. Kliendil aga on loomulikult õigus rääkida kõigest teraapias kogetust kellele iganes soovib ja näidata ka välja seda, et me tunneme. Kui selleks puudub eelnev kokkulepe, ei jaga ma pereliikmete vahel eraldi (näiteks eraldi peetud sessioonis või kirjaga saadetud) infot.
Erandina võin jagada ja arutada teraapias kuuldut supervisiooni käigus / juhendajatega (mõistagi anonüümselt ja varjates/muutes potentsiaalselt identifitseerivaid detaile). Supervisioonis osalejatele ja juhendajale laieneb konfidentsiaalsusnõue samuti rangelt. Supervisioon on teraapias standardpraktika, mis on vajalik selleks, et pakkuda kliendile võimalikult head teenust.

Täpsemalt on konfidentsiaalsuse ja muud terapeudieetika tingimused kirjeldatud Eesti Pereteraapia Ühingu (EPTÜ) ja Euroopa Pereterapeutide Assotsiatsiooni (EFTA) eetikakoodeksites, mida EPTÜ liikmena rangelt järgin.

Sagedased küsimused

Pereteraapia kestus sõltub pöördumise põhjusest ja eesmärgist. Iga pere, paar ja inimene on erinev ning ka muutuse tempo on erinev. Teraapias tegeleme valdavalt tunnete ja tõlgendustega – nende avanemine ei allu alati kiirustamisele.

Mõnikord piisab mõnest kohtumisest selguse loomiseks. Teinekord kujuneb pereteraapia või paariteraapia pikemaks protsessiks, eriti kui eesmärgiks on püsivam muutus. Kliendil on alati võimalus teraapia lõpetada siis, kui ta seda õigeks peab.

Mu eesmärk on anda klientidele piisavalt aega, et me ei peaks sessiooni ajal kiirustama. Paari- ja pereteraapia esimeseks kohtumiseks tasub enamasti varuda kuni 2 tundi. Jätkukohtumised kestavad tavaliselt 90–120 minutit. Individuaalteraapia seansid võivad olla lühemad. Kui jutt või jaks saab varem otsa, lõpetame kohtumise kokkuleppel varem.

Sagedus sõltub teemast, olukorra tõsidusest ja teie valmisolekust protsessiga tegeleda. Uue kliendiga alustades eelistan kohtuda kord nädalas või kahe nädala tagant. Suurem intervall ei ole nii tõhus, kuna teraapiaruumis räägitu mõju väheneb ja peame paljut kordama. Pikema teraapia korral võivad kohtumised olla hoopis harvem ja suurem rõhk on igaühe/pere iseseisval tööl kohtumiste vahel.

Töötan tunnitasu alusel, mis on paari- ja pereteraapia/nõustamise puhul 90 EUR/h. Tasu kujuneb seega vastavalt koosviibitud ajale.

Psühhoteraapias öeldakse: „tao rauda siis, kui see on külm“. See tähendab, et parim viis kriisidega toime tulla on neid ennetada. Enamasti aga nii ei juhtu.

Pereteraapia võib abiks olla nii kriisiolukorras kui ka siis, kui soovite ennetada korduvaid konflikte, parandada suhtlemist või mõista paremini oma suhteid ja käitumismustreid. Üldiselt kehtib põhimõte: mida varem abi otsida, seda lihtsam on muutust läbi viia.

Jah. Pereteraapia on teraapiavorm, mis keskendub suhetele. Meie suhted vormivad suures osas selle, kes me oleme; näiteks kõige esimesed suhted vanematega annavad meile aimu sellest, kas maailm on turvaline koht, kuhu oleme oodatud; teismeea esimesed sõprussuhted õpetavad, keda ja kui palju võime usaldada jne.

Me areneme suhetes, suhetes võime ka väga haiget saada. Meie minevikukogemused on need, mis mõjutavad seda, kuidas suhtume ise teistesse inimestesse ja kuidas nendega käitume. Käitumismustrid – eriti need, mis on tekkinud varases lapseeas – on meie enda jaoks tihti peidus. Pereteraapias toome need esile nii, et oma elu üle oleks võimalik saavutada parem kontroll (ka siis, kui väline maailm on jätkuvalt kontrollimatu).

Mitte tingimata. Pereteraapia võib toimuda kogu perega, paarina või individuaalselt. Ka ühe inimese osalemine võib tuua muutuse kogu süsteemis.
Siiski on muutused püsivamad ja kiiremini saavutatavad, kui olulised lähisuhted on teraapiaruumis esindatud. See võimaldab mustreid märgata, uusi käitumisi kohe praktikas omandada ja harjutada koos kõigi oluliste osapooltega.
Järgmises sessioonis osalejad lepime kokku eelmisel kohtumisel vastavalt vajadusele.

Sõltub muidugi probleemidest, aga üldine vastus on – kahjuks sagedasti nii juhtub. Kärgpere on tänapäeval väga levinud suhtevorm, millel on oma nüansid, millega arvestamata jätmine võib tekitada suuri pingeid. Neid pingeid saab aga leevendada, kui nendega teadlikult tegeleda ja nii võib kärgpere muutuda probleemide allikast hoopis täiendavaks ressursiks.

Sõltub eesmärgist. Kui on soov muuta neid, kes teraapias osalemast keelduvad, ei ole kiiret edu mõtet loota. Küll aga on realistlik eesmärk ülejäänud peresüsteemi toimetulekut oluliselt parandada.

Kärgpere on tänapäeval levinud suhtevorm, mis võib olla kõigile osapooltele toetav. Kuna selle algus on alati seotud kaotusega lahkumineku või surma näol, võib teekond tuua esialgu nii palju valu, et lootus õnne ja harmoonia saavutamiseks hakkab kustuma. Enamasti ei ole küsimus selles, et keegi “teeb meelega valesti”, vaid selles, et emotsioonid on läbi töötamata, ootused ebarealistlikud ja tekkinud peresüsteem ise vajab mõningaid uusi reegleid kuna kärgpere on “traditsioonilisest perest” keerulisem.

Juba see mure näitab, et hoolid oma lapsest. Kui lapsel tekivad raskused, on oluline küsida, mis toimub lapse maailmas, mis toimub tema ümber olevates suhetes. Laps võib vajada tuge elumuututustega toime tulemises, niisamuti võib mõni käitumismuster või uskumus tekitada tal raskusi oma elu väljakutsetega hakkama saada. Vanemana oleme aga tihti oma lapsega nii lähedalt seotud, et ei pruugi selliseid asju märgata ja siin saab professionaalne kõrvalpilk abiks olla.

Enamikul juhtudel – jah. Ehkki konflikt, eriti lähedase inimesega, on pea kõigile inimestele vastumeelne ja mõnele koguni halvav, näitab see, et olete üksteisele vähemalt nii olulised, et teise arvamused ja käitumine lähevad korda.

Konfliktide põhjuseks võib olla tõepoolest see, et teie mingid vajadused on omavahel lepitamatult vastuolus. Enamasti peituvad probleemid aga hoopis selles kas ja kuidas oma vajadusi väljendada oskame. Ja kuidas oskame kuulata. Need on õpitavad ja harjutatavad oskused. Kui nende oskuste rakendamisel saavad takistuseks meie kunagi õpitud mustrid ja uskumused (ja nii on see peaaegu kõigil meist), tuleb teha tööd nende mustrite ja uskumustega. Kõik, mis on kunagi õpitud, on võimalik ümber õppida.

Väga sageli ei ole probleemiks mitte niivõrd ühe või teise osalise enda oskused või uskumused, vaid see, kuidas need uskumused omavahel kokku sobivad. Ühe päritoluperes peeti täpseid poolaastaplaane, teine on harjunud vabameelsema lähenemisega. Mõlema jaoks on see “normaalne” ja partneri nägemus kas vastutustundetu või pedantlik. Kui aga loobuda partneri ümber kasvatamise kavast (mis toob valdavalt vaid frustratsiooni) ja keskenduda üheskoos sobiva kooselamise viisi leidmisele, on põhjust hoopis paremaid tulemusi oodata.

Jah. Süsteemne pereteraapia on küll oluliselt uuem psühhoteraapiline lähenemine võrreldes individuaalteraapiatega, kuid selle erinevate meetodite tõhusust näitavad aastakümnete jooksul läbi viidud kliinilised uuringud ja nende metaanalüüsid. Näiteks Saksamaal on süsteemne psühhoteraapia tunnustatud riiklikust ravikindlustusest rahastatava psühhoteraapia suunana täiskasvanutele (alates 2020. aastast) ning lastele ja noorukitele (alates 2024. aastast).

Uuringud on näidanud pereteraapia ja teiste süsteemsete sekkumiste tulemuslikkust muuhulgas paarisuhteraskuste, laste ja noorte käitumis- ning emotsionaalsete probleemide, söömishäirete, depressiooni ja sõltuvusprobleemide korral.

Süsteemse pereteraapia eripära on tähelepanu suunamine mitte ainult üksikisiku raskustele, vaid ka tema suhetele ja vastastikustele mõjutustele lähedastega. Selle lähenemise väärtus seisneb konkreetse inimese sümptomite vähendamises, aga ka võimaluses mõjutada suhteid ja keskkonda, milles need sümptomid avalduvad ja püsivad. Muuhulgas aitab selline lähenemine positiivsel muutusel paremini püsima jääda.

Valik uuemaid teaduslikke ülevaateid:

Pereteraapia ei paku kiireid universaalseid lahendusi ega valmis vastuseid. Universaalseid lahendusi ja kinnitust on lihtsam leida raamatutest, koolitustelt või AI-lt. Teraapia eeldab valmisolekut peatuda, kuulata ka teisi vaatenurki ja oma rolli suhetes ausalt vaadelda.

Kui eesmärk on leida süüdlane või saada kinnitust, et muutuma peab ainult teine osapool, võib teraapiaprotsess osutuda keeruliseks. Teraapia on koostöö, mis eeldab avatust ja valmisolekut muutuseks.

Kui esineb vahetu oht inimese enda või teiste elule ja tervisele, tuleb otsida erakorralist abi. Pereteraapia saab sellistes olukordades aidata lähedastel olukorda mõista, üksteist toetada, kujundada taastumist soodustavaid suhteid ja paljudel juhtudel vähendada ohtliku olukorra kordumise tõenäosust. Seda saab vajadusel teha koostöös teiste spetsialistidega.

Lähisuhtevägivalla, ähvardamise või kontrolliva käitumise korral tuleb esmalt keskenduda kannatanu ja teiste pereliikmete turvalisusele.

Raske või kiiresti süveneva depressiooni, suitsiidimõtete või muude tõsiste psüühiliste sümptomite korral on oluline saada kiiresti meditsiinilist hinnangut ja vajadusel psühhiaatrilist ravi. Sama kehtib näiteks psühhoosi, maniakaalse episoodi, raske söömishäire või ohtliku sõltuvus- ja võõrutusseisundi korral.

Kust Eestis abi saada?

  • 112 – hädaabi. Kui sinu või kellegi teise elu või tervis on vahetus ohus.
  • 116 006 – ohvriabi kriisitelefon. Ööpäevaringne abi vägivalla, väärkohtlemise ja traumaatiliste sündmuste korral. Nõu saab ka palunabi.ee veebivestluses.
  • 116 111 – lasteabi. Ööpäevaringne tasuta abi lastega seotud murede, väärkohtlemise või abivajava lapse puhul. Veebivestlus: lasteabi.ee.
  • 116 123 – emotsionaalse toe telefon. Iga päev kell 10–24, tasuta.
  • 1220 – perearsti nõuandetelefon. Ööpäevaringne meditsiiniline nõustamine, kui vajad abi olukorra kiireloomulisuse hindamisel.

Raskete psüühiliste sümptomite korral saab pöörduda ka psühhiaatri või erakorralise meditsiini osakonna poole.

Jah. Kõik teraapias käsitletav on konfidentsiaalne vastavalt terapeudieetika põhimõtetele. Ilma eelneva kokkuleppeta ei kinnita ma kolmandatele isikutele isegi seda, et kohtumised on toimunud. Teraapiakabinet paikneb kortermajas just selleks, et tagada klientidele suurem privaatsus. Täpsem info on ülal praeguse lehe osas „Konfidentsiaalsus ja terapeudieetika“.

Hea suhe kliendi ja terapeudi vahel on oluline teraapia edutegur, nii et siin tulevad mängu isiklikud eelistused. Mõni klient on ütelnud, et talle sobib rohkem töötada meesterapeudiga. Kindlasti on ka vastupidiseid arvamusi. Üldjuhul aga ei mängi terapeudi sugu teraapia edenemises määravat rolli.

Jah. Ükski tunne ei ole keelatud ega halb – iga tunne annab infot meie vajaduste kohta. Hinnata võib vaid tegevust, mida me selle tunde võimuses ette võtame – või ei võta.

Teraapia liigub seda kiiremini ja kasulikumalt, mida avatumalt tundeid väljendatakse. Kui tunnete terapeudi suhtes viha või pettumust, tasub see selgelt välja öelda – sageli peitub viha taga oluline teema, mis vajab tähelepanu.